Kauba saabumisel Euroopa Liitu välisest riigist Eestisse, tuleb enamasti vormistada impordideklaratsioon. See on tollinõue, mis kehtib enamiku saadetiste puhul – nii era- kui ka ärilistel eesmärkidel.

Samas on ka olukordi, kus deklaratsioon ei ole nõutud, näiteks kui saadetise väärtus jääb alla 150 euro ja see on maksuvabastuse tingimustele vastav kingitus.

Impordideklaratsiooni korrektseks ja sujuvaks vormistamiseks vajab tollideklarant dokumente ja täpset teavet kauba kohta.

Impordideklaratsiooni vormistamiseks on vaja järgmisi dokumente:

• Kaubaarve (Commercial Invoice) – kui ei ole tegemist müügitehinguga, siis võib kauba väärtust tõendavaks dokumendiks olla Proforma Invoice. Kaubaarvele peab olema märgitud kauba väärtus, päritoluriik ja tarnetingimus.
• Pakkeleht (Packing List) kui kauba kogus (sh ka pakendite arv) ja kaal ei ole märgitud kaubaarvele.
• Transpordisaateleht vastavalt transpordiliigile.
• Transpordiarve (juhul, kui transpordi eest tasus kauba saaja ja transpordikulu ei ole kaubaarvele märgitud).
• Saabumisdokumendid (terminali dokument (osakonteiner), konteineri väljastuskorraldus (täiskonteiner))

Mõnede kaupade puhul võib impordiprotsess vajada täiendavaid dokumente, sertifikaate, litsentse või erikontrolli.

Kui oled juba kauba tellinud ja saanud saatjalt kaubaarve ja pakkelehe, siis võid need juba aegsasti mulle saata. See võimaldab mul vajalikud ettevalmistused teha, vajadusel lisaküsimusi esitada ning kauba saabumisel toimub deklaratsiooni vormistamine kiiremini ja sujuvamalt.

Kui oled teinud ostu-müügitehingu CIF (Cost, Insurance and Freight) tarnetingimusel, juhin tähelepanu, et kuigi saatja katab transpordi ja kindlustuse sihtsadamani, siis kohalikud sadamakulud (Local Charges) jäävad enamasti kaubasaaja ehk Sinu kanda. See võib tulla ebameeldiva üllatusena, eriti kui müügilepingus ei ole kulude jagunemist täpselt määratletud. Tarnetingimusest CIF ja kohalikest kuludes saad täpsemalt lugeda siit.

Teatud kaupade või päritoluriikide puhul on võimalik taotleda ka tollimaksuvabastust. Selleks tuleb esitada vastavad tõendid, näiteks EUR.1, päritoludeklaratsioon, A.TR sertifikaat, isiklikud asjad (nt ümberasuja kolimine).

Kui impordid ärikliendina regulaarselt EL-i välisest riigist, tasub kaaluda impordi käibemaksu vabastuse taotlemist Maksu-ja Tolliametilt. Olen paljudest muudest tolliteemadest kirjutanud oma blogis.

Aitan igal sammul ja hoolitsen selle eest, et importdeklaratsiooni vormistus oleks Sinu jaoks lihtsam.

Ekspordideklaratsioon on oluline tolliformaalsus kaupade väljaviimisel Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse. See on oluline osa rahvusvahelisest kaubavahetusest. Deklaratsioon tuleb vormistada enne seda, kui kaup lahkub Eestist. Saan aidata deklaratsiooni vormistamisega ka mujal maailmas, nt Soome, Norra, Suurbritannia jne.

Sõltumata sellest, kas tegemist on ühe saadetise või regulaarse ekspordiga, kohandan teenuse vastavalt Sinu vajadustele. Ekspordideklaratsiooni vormistamisel tuleb arvestada nii kauba klassifikatsiooni, väärtuse kui ka sihtriigi nõuetega.

Mõned kaubad võivad vajada ekspordil lisaks deklaratsioonile ka erikontrolli või täiendavaid sertifikaate. Näiteks toiduained, taimse ja loomse päritoluga tooted, keemiatooted, ohtlikud ained, tehnoloogilised seadmed, relvad, meditsiinitooted jms.

On ka olukordi, kus ekspordideklaratsiooni ei ole kohustust tollile esitada. Näiteks kui tegemist on väga väikese väärtusega (kuni 1 000 eurot) saadetisega mille kaal on kuni 1 000 kg ning liigub posti või kullerteenuse kaudu.

Samuti võib deklaratsiooni vajadus sõltuda kauba iseloomust – näiteks isiklikud esemed, proovid või väiksemahulised kingitused võivad teatud tingimustel olla vabastatud tolliformaalsustest. Sellisel juhul toimetatakse kaup sihtkohta kaubaarve, pakkelehe ja vastava transpordidokumendi (nt CMR, AWB või B/L) alusel.

Ekspordideklaratsiooni korrektseks ja sujuvaks vormistamiseks vajab tollideklarant konkreetseid dokumente ja täpset teavet kauba kohta.

Ekspordideklaratsiooni vormistamiseks vajalikud dokumendid ja andmed:

• Kaubaarve (Commercial Invoice) – kui ei ole tegemist müügitehinguga, siis võib kauba väärtust tõendavaks dokumendiks olla Proforma Invoice. Kaubaarvele peab olema märgitud kauba väärtus, päritoluriik ja tarnetingimus.
• Pakkeleht (Packing List) kui kauba kogus (sh ka pakendite arv) ja kaal ei ole märgitud kaubaarvele.
• Piiripunkt – kus kaup väljub Euroopa Liidust kolmandasse riiki. Selle info saad transpordikorraldajalt.

Tollideklaratsiooni vormistamiseks vajalikest dokumentidest saad täpsemalt lugeda siit.

Hea uudis on see, et ekspordideklaratsiooni ei pea tingimata vormistama kauba pealelaadimise päeval. Kui kaubaarve ja pakkeleht on juba olemas, siis võid need julgelt eelnevalt mulle edastada. Nii saan alustada dokumentide kontrolli ja ettevalmistust aegsasti, et kogu protsess oleks kiirem ja sujuvam.

Täiendavate küsimuste või ekspordideklaratsiooni vormistamise korral olen valmis Sind aitama.

Incoterms (International Commercial Terms) on rahvusvahelised tarnetingimused, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC), et ühtlustada kaubavahetuse reegleid kogu maailmas. Iga tarnetingimus koosneb kolmest põhikomponendist, mis määratlevad müüja ja ostja vastutuse jaotuse:

1. Tarnekoht

See on koht, kus kaup loetakse ostjale tarnituks ja risk läheb müüjalt ostjale üle. Näiteks EXW puhul on see müüja tehas, DAP puhul ostja sihtkoht.

Näide:

• Kui lepingus on märgitud EXW Shanghai, tähendab see, et kaup antakse ostjale üle müüja tehases Shanghais. Ostja korraldab ja maksab kogu transpordi sealt edasi.
• Kui tingimuseks on DAP Tallinn, toimetab müüja kauba kohale ostja asukohta Tallinnas, risk jääb müüjale kuni Tallinnani.

2. Kulude jaotus

Tarnetingimus määrab täpselt ära, kumb osapool tasub millised kulud – sealhulgas:

• sisetransport (müüja juurest sadamasse),
• rahvusvaheline transport,
• ekspordi- ja imporditoll,
• kindlustus,
• kauba käsitlemiskulud terminalis, sadamas jms,
• laadimis- ja mahalaadimiskulud.

Näiteks FCA puhul maksab müüja kauba toimetamise terminali ja eksporditollid, ülejäänu on ostja kanda.

3. Dokumentide ja formaalsuste vastutus

Tarnetingimus täpsustab ka seda, kes vastutab ja tasub vajalike dokumentide vormistamise eest, näiteks ekspordiload, tollidokumendid, transpordidokumendid ja vajadusel ka kindlustussertifikaadid jms.

PS! Tarnetingimus ei reguleeri maksetingimusi, omandi üleminekut ega lepingurikkumiste tagajärgi – need tuleb kokku leppida ostu-müügilepingus eraldi.

• Incoterms 2010 kehtis ametlikult alates 2011. aastast ja on mõnes ettevõttes veel kasutusel, kuigi uue versiooniga asendatud.
• Incoterms 2020 on praegu kõige levinum versioon, mille uuendused puudutavad peamiselt kindlustusnõudeid, riskide ülemineku hetki ja DPU tingimuse lisandumist (mis asendas DAT-i).
• Incoterms 2025 on oodatav uus versioon, mille fookuses on e-kaubandus, digitaalsed dokumendid ja tarneahelate lihtsustamine.

Lepingus tuleb alati täpsustada, millise Incoterms-versiooni järgi tegutsetakse, nt „CIP Tallinn, Incoterms® 2020”.

Tarnetingimuste kasutamine vastavalt transpordiliigile

Teatud Incoterms-tingimusi kasutatakse ainult meretranspordi puhul, kus kaup liigub sadamast sadamasse traditsioonilise laevaveoga. Nendeks on: FAS, FOB, CFR ja CIF – need ei sobi olukordadesse, kus kasutatakse konteinervedu või kombineeritud transpordiliike.

Kõik ülejäänud tarnetingimused – EXW, FCA, CPT, CIP, DAP ja DDP – on paindlikud ja sobivad kasutamiseks kõigi transpordiliikide korral, sealhulgas maantee-, raudtee-, õhu- ja kombineeritud veod.

EXW (Ex Works / Tehasest)

Selgitus: Saatja annab kauba üle oma territooriumil (nt laos, tehases). Edasi on kõik kulud ja riskid saaja kanda.

Eksportnäide: Eesti ettevõte müüb kaupa Austraaliasse. Austraalia ostja tuleb kaubale Tallinna lattu ise järele (korraldab ise transpordi Tallinna laost Austraaliasse).

Importnäide: Eesti firma ostab seadmeid Hiinast. Eesti ettevõte korraldab ise kauba transpordi Hiinast Eestisse, peale laadimisega Hiina tehasest.

Kulud:

• Saatja: Kauba pakkimine, kättesaadavaks tegemine.
• Saaja: Transport, eksporditoll (saatja võib ise ekspordideklaratsiooni vormistada aga see ei ole tema kohustus), importtoll, kindlustus, kõik muud kulud.

Alternatiivid: FCA (Free Carrier) – Kui ostjal ei ole võimalik või mõistlik kaubale ise tehasesse järele tulla, võib müüja toimetada kauba kokkulepitud kohta (nt sadamaterminali) ja kanda transpordikulud vähemalt esimesse punkti. FCA on praktilisem ja turvalisem, eriti ekspordiriigi tolliformaalsuste osas.

FCA (Free Carrier / Vaba vedajale üleandmine)

Selgitus: Saatja annab kauba üle ostja poolt määratud vedajale kokkulepitud kohas.

Eksportnäide: Eesti ettevõte, kelle tehas asub Jõgeval, annab kauba üle vedajale Tallinna terminalis, kes toimetab selle USAsse.

Importnäide: Eesti ostja ostab kaupa USAst, müüja toimetab kauba logistikakeskusesse, kus ostja vedaja kauba vastu võtab.

Kulud:

• Saatja: Sisetransport kokkulepitud kohani/ terminalini, eksporditoll.
• Saaja: Edasine transport (sh sisevedu sihtriigis),kauba käsitlemise kulud (sh ka kohalikud sadamakulud jms), kindlustus, importtoll.

Alternatiivid:

• EXW, kui ostja soovib ise kogu tarneahela üle võtta alates müüja laost (kuigi sellega kaasnevad riskid ja keerukus).
• CPT (Carriage Paid To), kui müüja soovib kanda transpordikulud teatud sihtkohani, kuid riskid lähevad ikkagi üle juba vedajale.

CPT (Carriage Paid To / Veokulud tasutud sihtkohani)

Selgitus: Saatja maksab transpordi sihtkohani, kuid risk läheb saajale üle juba kauba üleandmisel vedajale.

Eksportnäide: Eesti ettevõte saadab kaupa Kanadasse ja maksab kuni Montreali terminalini.

Importnäide: Eesti firma tellib kaupa Kanadast, kus müüja maksab transportimise eest Muuga terminalini, kuid riskid lähevad ostjale üle juba Kanadas vedajale kauba üle andes.

Kulud:

• Saatja: Transpordikulu sihtkohani, eksporditoll.
• Saaja: Importtoll, kindlustus (kui ei ole eraldi kokku lepitud), riskide katmine pärast vedajale üleandmist, kohalikud kulud sihtsadamas.

Alternatiivid:

• CIP (Carriage and Insurance Paid To) – kui ostja soovib, et kauba riskide katteks oleks kindlustus ostja huvides olemas.
• FCA, kui ostja soovib ise valida transpordi ja riskide hetke.

CIP (Carriage and Insurance Paid to / Veokulud ja kindlustus tasutud sihtkohani)

Selgitus: Nagu CPT, aga lisaks maksab saatja ka kindlustuse kaubale.

Eksportnäide: Eesti ettevõte saadab kindlustatud kauba Kanadasse.

Importnäide: Eesti firma ostab seadmeid Kanadas, kus müüja maksab transpordi ja kindlustuse nt Tallinnani (CIP Tallinn).

Kulud:

• Saatja: Transport sihtkohani, kindlustus, eksporditoll.
• Saaja: Importtoll ja riskid alates hetkel, mil kaup on antud üle esimesele vedajale, kohalikud kulud sihtsadamas.

Alternatiivid:

• CPT, kui kindlustus ei ole nõutav (nt väikese väärtusega kaup või ostja eelistab ise kindlustada).
• DAP, kui ostja soovib, et kaup toimetataks kindlasse kohta sihtriigis, mitte ainult vedajale üleandmiseni.

DAP (Delivered at Place / Kohale toimetatud)

Selgitus: Saatja toimetab kauba määratud sihtkohta. Saaja tasub tollikulud ja impordiformaalsused.

Eksportnäide: Eesti ettevõte toimetab kauba USA ostja kohaletoimetamise aadressile.

Importnäide: Eesti firma ostab USAst ja müüja toimetab kauba Eesti kohaletoimetamise aadressile.

Kulud:

• Saatja: Täielik transport sihtkohani.
• Saaja: Importtoll.

Alternatiivid:

• DDP (Delivered Duty Paid) – kui müüja on valmis ka imporditollide eest vastutama (soovitatav ainult juhul, kui see on juriidiliselt võimalik).
• CIP, kui ostja soovib ise korraldada viimase lõigu logistika, kuid vajab kindlustatud vedu sihtriigi terminalini.

DDP (Delivered Duty Paid / Kohale toimetatud, toll tasutud)

DDP on kõige ulatuslikum tarnetingimus müüja jaoks – müüja vastutab täielikult kauba kohale toimetamise eest ostjale, sealhulgas transpordi, kindlustuse, eksporditollide, imporditollide ja kõigi maksude eest sihtriigis. Ostja ülesandeks jääb ainult kauba vastuvõtmine.

Eksportnäide: Eesti ettevõte müüb kaupa USA-sse ja korraldab transpordi, ekspordidokumendid, USA tollivormistuse ning maksab seal ka impordimaksud.

Importnäide: Eesti ettevõte ostab kaupa USA-st ning müüja korraldab kauba Eestisse saatmise ja tasub siin ka kõik impordi käibemaksu ja tollimaksud.

Kulud:

• Saatja: Kõik kulud (transport, kindlustus, ekspordi- ja imporditoll).
• Saaja: Vastuvõtt ja mahalaadimine.

PS! DDP-tingimust kasutatakse praktikas harva, eriti sihtriikides, kus impordi tolliformaalsusi ja maksude tasumist tohib teostada ainult siinne registreeritud importija.
Näiteks:

• Eestis võib impordi deklareerimist ja maksude tasumist teha vaid Eesti ettevõte või siin registreeritud isik.

• Välisriigi müüjal tihti tehniliselt või seaduslikult võimatu Eestis impordiformaalsusi ise korraldada, eriti kui tal puudub Eesti tollis registreering.

Kui müüja siiski soovib kõik kulud katta, saab ta:

• kasutada mõnda logistikapartnerit või tolliagenti, kes tegutseb Eestis tema nimel;
• kokkuleppeliselt hüvitada või katta impordimaksud ostjale hiljem aga see on enamasti liigne risk importijale.

Alternatiivid: DAP (Delivered at Place )- müüja toimetab kauba sihtkohta, kuid imporditollid jäävad ostja vastutusele. See on juriidiliselt lihtsam ja vähendab saatja riske seoses välisriigi tolliformaalsustega.

FOB (Free On Board / Vaba pardal)

Selgitus: Saatja kannab kõik kulud ja riskid kuni kauba laevapardale laadimiseni ekspordisadamast. Risk läheb üle ostjale hetkel, kui kaup ületab laeva reelingu.

Eksportnäide: Eesti ettevõte saadab konteineri USAsse. Kaubad antakse üle laeval Muuga sadamas.

Importnäide: Eesti ostja tellib kauba USAst. Müüja korraldab ekspordidokumendid ja laadib kauba USA sadamas laevale.

Kulud:

• Saatja: Transport ekspordisadamasse, laadimine laevale, eksporditoll.
• Saaja: Rahvusvaheline transport, kohalikud kulud sihtsadamas, importtoll.

Alternatiivid: FCA, kui kasutatakse konteinervedusid ja kaup antakse üle terminalis, mitte sadamakaile või laevale.

FAS (Free Alongside Ship / Vaba laeva kõrval)

Selgitus: Müüja toimetab kauba sadamasse ja paigutab selle laeva kõrvale kaile või pargasele. Ostja vastutab laadimise, transpordi ja edasiste kulude eest.

Eksportnäide: Eesti ettevõte müüb kauba Austraaliasse. Kaup paigutatakse Muuga sadamas kaile laeva kõrvale.

Importnäide: Eesti ostja ostab kauba Austraaliast. Müüja viib kauba Melbourne sadamasse ja asetab selle ostja määratud laeva kõrvale.

Kulud:

• Saatja: Transport sadamasse, eksporditoll.
• Saaja: Laadimine, rahvusvaheline transport, kohalikud kulud sihtsadamas, kindlustus, importtoll.

Soovituslikud alternatiivid:

• FOB, kui müüja saab korraldada kauba laadimise laeva peale – FOB on laiemalt levinud ja praktikas mugavam.
• FCA, kui kaup liigub konteinerites ja antakse üle terminalis.

CFR (Cost and Freight / Kulud ja prahiraha tasutud)

Selgitus: Müüja maksab transpordi kuni sihtsadamani, kuid risk läheb üle ostjale hetkel, kui kaup on ekspordis sadamas laevale laetud.

Eksportnäide: Eesti ettevõte saadab kauba USA-sse. Transpordikulu sihtsadamasse on müüja kanda.

Importnäide: Eesti firma tellib seadmeid Indiast. Müüja toimetab kauba Mumbai sadamast Tallinna sadamasse, kuid riskid lähevad üle laevale laadimisel.

Kulud:

• Saatja: Sadamakulud, laadimine, rahvusvaheline merevedu, eksporditoll.
• Saaja: Kindlustus, lossimine, kohalikud kulud sihtsadamas, importtoll, kohalik vedu.

Soovituslikud alternatiivid:

• CIP, kui soovitakse ka kindlustuskaitset – CFR ei nõua kindlustust, kuid riskid lähevad üle üsna varakult.
• DAP, kui soovitakse, et müüja vastutab kogu tarneahela eest kuni lõppsihtkohani, mitte vaid sadamani.

 

Kui soovid vältida arusaamatusi rahvusvahelises kaubanduses, on oluline valida õige Incoterms-tarnetingimus, mis vastab teie ettevõtte logistilisele võimekusele ja riskivalmidusele.

Kaubavahetuses Euroopa Liidu välise riigiga on tollivormistuse alusdokumentideks kaubaarve ja pakkeleht.

Kaubaarve nimetus on tavapäraselt kas Commercial Invoice või Invoice. Kui ei ole tegemist müügitehinguga, siis võib kauba väärtust tõendavaks dokumendiks olla Proforma Invoice. Lisaks tavapäraste andmetele peab kaubaarvele olema märgitud kauba väärtus, päritoluriik ja tarnetingimus.

Proforma Invoice on eelnevalt koostatud hinnapakkumine või müügiettepanek, mida kasutatakse enne kauba tegelikku saatmist ja ei tähenda veel tehingu toimumist. Ekspordideklaratsiooni vormistamisel võib kasutada Proforma Invoice. Impordi puhul peab olema Proforma Invoice kasutamine põhjendatud.

Commercial invoice või Invoice ehk kaubaarve on ametlik dokument, mis kinnitab toimunud müügitehingut ja mille alusel toimub tollivormistus ja kaupade liikumine üle piiri.

Ümberasuja ehk kolimise puhul ei ole kauba väärtust tõendavaks dokumendiks kaubaarve. Ümberasuja puhul koostatakse isiklike asjade nimekiri, sellest saad täpsemalt lugeda siit.

Pakkelehele (Packing List) peab olema kirjas saatja ja saaja info, pakendite tüüp ja arv (näiteks kastid või kaubaalused), brutokaal ja netokaal. Kasuks tuleb ka viide arvele või tellimusele, mis on ka kaubaarvele märgitud. Väga oluline on, et pakkelehel märgitud brutokaal ja pakendite arv vastaksid transpordidokumentidel (nt CMR-il, AWB-l või B/L-il) toodud andmetele.

Pakkelehte ei ole vaja eraldi vormistada, kui kauba kogus, pakendite arv jms on kaubaarvel välja toodud.

Olen koostanud Exceli põhja, mis on abiks kaubaarve ja pakkelehe koostamisel ekspordideklaratsiooni vormistamiseks. Impordi puhul edastab dokumendid tollivormistuseks kauba saatja. Kaubaarve ja pakkelehe põhja saad alla siit. Allalaetavas Excelis saad lisada ja kustutada väljasid vastavalt enda soovile.

Tollideklaratsiooni vormistamiseks on vaja EOR-i numbrit, mille olemasolu ja kehtivust saab kontrollida, sisestades ettevõtte registrikoodi järgmisesse päringusüsteemi: EORI kontroll. Kui Sinu ettevõttel ei ole veel EORi numbrit, siis täpsema info ja juhendi selle taotlemiseks leiad siit.

Kui Sul on juba kaubaarve ja pakkeleht olemas või vormistatud, võid need julgelt mulle edastada – saan dokumendid üle kontrollida. Hea meelega aitan tollideklaratsiooni vormistamisega, et kogu protsess oleks Sulle sujuv ja muretu.

Kui Sinu ettevõte tegeleb kaubavahetusega Euroopa Liidu (EL) väliste riikidega – olgu selleks import või eksport –, on EORI number (Economic Operators Registration and Identification number) tollideklaratsiooni esitamiseks kohustuslik. EORI on unikaalne registreerimisnumber, millega ettevõte või isik identifitseeritakse EL-i tollisüsteemis.

EORI numbri olemasolu ja kehtivust saab kontrollida, sisestades ettevõtte registrikoodi EORI kontrolli päringusüsteemi.

EORI numbri saab taotleda Eesti Maksu- ja Tolliameti kaudu.

Taotluse esitamiseks e-MTAs peab olema pääsuõigus. Kontrolli, kas „Pääsuõigused“ moodulis on määratud pääsuõigustes „Raamatupidaja pakett“. (Vasakult menüü ribalt Seaded -> Pääsuõigused -> Minu pääsuõigused).

EORI numbri taotluse esitamiseks pead:

1. Logima sisse e-MTA-sse (e-maksuamet/toll).
2. Valima vasakult „TOLL“ “ > „Õigused ja kohustused“ > „Ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI)“.
3. Avaneb EORI andmete lehekülg. EORI numbri taotlemiseks vajutage nupule „Uus taotlus“.

Avaneb EORI numbri taotlemiseks vajalike andmete sisestamise lehekülg. Isiku andmed ja kontaktandmed on eeltäidetud. Halli värvi väljad on lukustatud muutmiseks.

„Kas olete nõus oma andmeid avalikustama?“ tähendab kas oled nõus, et Euroopa Komisjoni kodulehe EORI numbri päringusüsteemi lehel (kus eelnevalt kontrollisid EORI numbri olemasolu) näidatakse ettevõtte andmeid.

Kui Sul on lisaküsimusi, võta julgelt ühendust – vastan hea meelega.

Kui rahvusvahelise kaubasaadetise transpordi korraldab saatja, peab kauba saaja arvestama võimalike kohalike kuludega (inglise keeles local charges), mis ei pruugi sisalduda saatja poolt esitatud transpordihinnas. Sellisel juhul katab saatja ainult põhitranspordi, kuid kõik lossimise, vabastamise, dokumentatsiooni ja võimaliku edasise transpordiga seotud kulud jäävad kauba saajale. See kehtib nii täiskonteineri (FCL) kui ka osakonteineri (LCL) puhul.

Tavaliselt esitavad kauba saatjad või müüjad hinnapakkumise CIF (Cost, Insurance and Freight) tarnetingimusel. See tähendabki, et kaup tuuakse sihtsadamasse ning saatja katab ainult kauba-, kindlustus- ja meretranspordikulud. Kui kaup jõuab sihtsadamasse, siis CIF ei hõlma kohalikke kulusid ning need jäävad kauba saaja kanda.

Kohalikud kulud on seotud kauba käitlemise, dokumentide vormistamise, ladustamisega sihtkohariigis, nt Eestis Muugal, või ka Euroopa vahesadamas.

Kohalikud kulud võivad sisaldada mitmeid erinevaid teenuseid, sealhulgas terminali käitlustasu (Terminal Handling Charges – terminalitasud kauba mahalaadimisel), dokumentide vormistustasu (Document Fee), vabastamistasu (Release Fee), hoiutasu (Storage Fee), laohaldustasu (Warehouse Handling Surcharge (WHS) Fee), konteineri oote- ja viivistasu (Demurrage/Detention), elektrooniliste andmete haldustasu (EDI Fee) ja muud sarnased kulud. Osakonteineri puhul võivad lisanduda veel jaotamise ja pakendamisega seotud tasud.

Sageli võib tekkida olukord, kus kauba saaja ei ole teadlik, et kohalikke kulusid ei ole rahvusvahelise transpordihinnaga kaetud. See võib viia ootamatu arveni pärast kauba saabumist sadamasse – eriti siis, kui kaup saabub Euroopa sadamasse (nt Hamburg või Rotterdam), kust edasi Eestisse transportimine jääb samuti kauba saaja korraldada ja tasuda.

Sarnane olukord võib tekkida ka raudteetranspordi puhul. Kui konteiner saabub Euroopa raudteejaama, siis ei pruugi saadetis edasi liikuda Eestisse ilma täiendava korralduseta. Kohalikud terminali- ja tollivormistuse kulud võivad jääda samuti kauba saaja kanda ning Eestisse edasise transpordi peab saaja eraldi organiseerima.

CIF on kõige tavapärasem tarnetingimus, kuid kohalikud kulud võivad jääda kauba saajale ka teiste tarnetingimuste puhul, sõltuvalt sellest, kuidas ja kelle poolt on transport korraldatud.

Kui selline olukord on juba tekkinud, siis lisaküsimuste tekkimisel vaatan hea meelega dokumendid üle ja selgitan olukorda.

Vastan hea meelega kõigile lisaküsimustele!