- Kaubaarve ja pakkelehe vormistusest
- EORi number
- CIF + Kohalikud kulud
- Ümberasuja tollivormistus
- Tarnetingimused (Incoterms)
Kaubaarve ja pakkelehe vormistusest
Kui kaup liigub Eesti ja Euroopa Liidu (EL) välise riigi vahel, on tollivormistuse jaoks vajalik esitada kaubaarve ja pakkeleht.
Kaubaarve nimetus tavapäraselt kas Commercial Invoice või Invoice. Kui ei ole tegemist müügitehinguga, siis võib kauba väärtust tõendavaks dokumendiks olla Proforma Invoice. Lisaks tavapäraste andmetele peab kaubaarvele olema märgitud kauba väärtus, päritoluriik ja tarnetingimus.
Proforma Invoice on eelnevalt koostatud hinnapakkumine või müügiettepanek, mida kasutatakse enne kauba tegelikku saatmist ja ei tähenda veel tehingu toimumist. Ekspordideklaratsiooni vormistamisel võib kasutada Proforma Invoice. Impordi puhul peab olema Proforma Invoice kasutamine põhjendatud.
Commercial invoice või Invoice ehk kaubaarve on ametlik dokument, mis kinnitab toimunud müügitehingut ja mille alusel toimub tollivormistus ja kaupade liikumine üle piiri.
Ümberasuja ehk kolimise puhul ei ole kauba väärtust tõendavaks dokumendiks kaubaarve. Ümberasuja puhul koostatakse isiklike asjade nimekiri, loe täpsemalt “Ümberasuja tollivormistus”.
Pakkelehele (Packing List) peab olema kirjas saatja ja saaja info, pakendite tüüp ja arv (näiteks kastid või kaubaalused), brutokaal ja netokaal. Kasuks tuleb ka viide arvele või tellimusele, mis on ka kaubaarvele märgitud. äga oluline on, et pakkelehel märgitud brutokaal ja pakendite arv vastaksid transpordidokumentidel (nt CMR-il, AWB-l või B/L-il) toodud andmetele.
Pakkelehte ei ole vaja eraldi vormistada, kui kauba kogus, pakendite arv jms on kaubaarvel välja toodud.
Olen koostanud Exceli põhja, mis on abiks kaubaarve ja pakkelehe koostamisel eelkõige ekspordideklaratsiooni vormistamiseks. Impordi puhul edastab dokumendid tollivormistuseks kauba saatja. Kaubaarve ja pakkelehe põhja saad alla siit. Allalaetavas Excelis saad lisada ja kustutada väljasid vastavalt enda soovile.
Tollideklaratsiooni vormistamiseks on vaja EOR-i numbrit, mille olemasolu ja kehtivust saab kontrollida, sisestades ettevõtte registrikoodi järgmisesse päringusüsteemi: EORi kontroll. Kui Sinu ettevõttel ei ole veel EORi numbrit, siis täpsema info ja juhendi selle taotlemiseks leiad siit.
Kui Sul on juba kaubaarve ja pakkeleht olemas või vormistatud, võid need julgelt mulle edastada – saan dokumendid üle kontrollida. Soovi korral aitan ka tollideklaratsiooni vormistamisega, et kogu protsess oleks Sulle sujuv ja muretu.
EORi number
Kui sinu ettevõte tegeleb kaubavahetusega Euroopa Liidu (EL) väliste riikidega – olgu selleks import või eksport –, on EORI number (Economic Operators Registration and Identification number) tollideklaratsiooni esitamiseks kohustuslik. EORI on unikaalne registreerimisnumber, millega ettevõte või isik identifitseeritakse EL-i tollisüsteemis.
EOR-i numbri olemasolu ja kehtivust saab kontrollida, sisestades ettevõtte registrikoodi EORI kontrolli päringusüsteemi.
EORI numbri saab lihtsalt ja tasuta taotleda Eesti Maksu- ja Tolliameti kaudu.
Taotluse esitamiseks e-MTAs peab olema pääsuõigus. Kontrolli, kas „Pääsuõigused“ moodulis on määratud pääsuõigustes „Raamatupidaja pakett“. (Vasakult menüü ribalt Seaded -> Pääsuõigused -> Minu pääsuõigused).
EORi taotluse esitamiseks pead:
- Logima sisse e-MTAsse (e-maksuamet/toll).
- Valima vasakult „TOLL“ “ > „Õigused ja kohustused“ > „Ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI)“.
- Avaneb EORI andmete lehekülg. EORI numbri taotlemiseks vajutage nupule „Uus taotlus“.
Avaneb EORI numbri taotlemiseks vajalike andmete sisestamise lehekülg. Isiku andmed ja kontaktandmed on eeltäidetud. Halli värvi väljad on lukustatud muutmiseks.
„Kas olete nõus oma andmeid avalikustama?“ tähendab kas oled nõus, et Euroopa Komisjoni kodulehe EORI numbri päringusüsteemi lehel (kus eelnevalt kontrollisid EORi numbri olemasolu) näidatakse ettevõtte andmeid.
Kui Sul on lisaküsimusi, võta julgelt ühendust – vastan hea meelega.
Kohalikud kulud (Local charges)
Kui rahvusvahelise kaubasaadetise transpordi korraldab saatja, peab kauba saaja arvestama võimalike kohalike kuludega (inglise keeles local charges), mis ei pruugi sisalduda saatja poolt esitatud transpordihinnas. Sellisel juhul katab saatja ainult põhitranspordi, kuid kõik lossimise, vabastamise, dokumentatsiooni ja võimaliku edasise transpordiga seotud kulud jäävad kauba saajale. See kehtib nii täiskonteineri (FCL) kui ka osakonteineri (LCL) puhul.
Tavaliselt esitavad kauba saatjad või müüjad hinnapakkumise CIF (Cost, Insurance and Freight) tarnetingimusel. See tähendabki, et kaup tuuakse sihtsadamasse ning saatja katab ainult kauba-, kindlustus- ja meretranspordikulud. Kui kaup jõuab sihtsadamasse, siis CIF ei hõlma kohalikke kulusid ning need jäävad kauba saaja kanda.
Kohalikud kulud on seotud kauba käitlemise, dokumentide vormistamise, ladustamisega sihtkohariigis, nt Eestis Muugal, või ka Euroopa vahesadamas.
Kohalikud kulud võivad sisaldada mitmeid erinevaid teenuseid, sealhulgas terminali käitlustasu (Terminal Handling Charges – terminalitasud kauba mahalaadimisel), dokumentide vormistustasu (Document Fee), vabastamistasu (Release Fee), hoiutasu (Storage Fee), laohaldustasu (Warehous Handling Surcharge (WHS) Fee), konteineri oote- ja viivistasu (Demurrage/Detention), elektrooniliste andmete haldustasu (EDI Fee) ja muud sarnased kulud. Osakonteineri puhul võivad lisanduda veel jaotamise ja pakendamisega seotud tasud.
Sageli võib tekkida olukord, kus kauba saaja ei ole teadlik, et kohalikke kulusid ei ole rahvusvahelise transpordihinnaga kaetud. See võib viia ootamatu arveni pärast kauba saabumist sadamasse – eriti siis, kui kaup saabub Euroopa sadamasse (nt Hamburg või Rotterdam), kust edasi Eestisse transportimine jääb samuti kauba saaja korraldada ja tasuda.
Sarnane olukord võib tekkida ka raudteetranspordi puhul. Kui konteiner saabub Euroopa raudteejaama, siis ei pruugi saadetis edasi liikuda Eestisse ilma täiendava korralduseta. Kohalikud terminali- ja tollivormistuse kulud võivad jääda samuti kauba saaja kanda ning Eestisse edasise transpordi peab saaja eraldi organiseerima.
CIF on kõige tavapärasem tarnetingimus, kuid kohalikud kulud võivad jääda kauba saajale ka teiste tarnetingimuste puhul, sõltuvalt sellest, kuidas ja kelle poolt on transport korraldatud. Kui selline olukord on juba tekkinud, siis lisaküsimuste tekkimisel vaatan hea meelega dokumendid üle ja selgitan olukorda.
Vastan hea meelega kõigile lisaküsimustele!
Ümberasuja tollivormistus
Eestisse tagasi kolimine on suur elumuutus, mis toob endaga kaasa nii isiklikke kui ka praktilisi korralduslikke samme. Kui oled elanud pikemat aega väljaspool Euroopa Liitu ning naased nüüd Eestisse alaliselt elama, loetakse Sind tolliprotseduuride mõistes ümberasujaks. Sellisel juhul on võimalik tuua oma isiklik vara Eestisse maksu- ja tollivabalt, kui on täidetud seaduses sätestatud tingimused.
Vajalikud dokumendid ümberasuja tollivormistuseks:
Isiklike asjade nimekiri peab sisaldama esemete kirjeldust, kogust, pakendamise viisi, pakendite kaalu ja väärtust. Olen Sinu jaoks koostanud asjade nimekirja täitmiseks lihtsa Exceli põhja, mida saad mugavalt kasutada ja esitada tollile. Lae see alla siit.
Maksuvabastust on võimalik taotleda juhul, kui oled elanud väljaspool Euroopa Liitu katkematult vähemalt 12 kuud ning asjad peavad olema kasutusel vähemalt 6 kuud enne kolimist.
Maksuvabastuseks tuleb impordideklaratsiooni vormistamisel esitada ka dokument „Andmete lisavorm seoses isiklike asjade impordiga alaliselt elama asumisel Eestisse“. Vorm on alla laetav Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Ka sellel vormil on võimalus lisada isiklike asjade andmed. Kui aga transpordi korraldaja seda ei aktsepteeri, siis topelt ei pea sinna asjade nimekirja lisama.
Kui tunned, et dokumentide kogumine või tolliformaalsuste täitmine on keeruline, aitame Sind meeleldi.
Tarnetingimused (Incoterms)
Incoterms (International Commercial Terms) on rahvusvahelised tarnetingimused, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC), et ühtlustada kaubavahetuse reegleid kogu maailmas. Iga tarnetingimus koosneb kolmest põhikomponendist, mis määratlevad müüja ja ostja vastutuse jaotuse:
1. Tarnekoht
See on koht, kus kaup loetakse ostjale tarnituks ja risk läheb müüjalt ostjale üle. Näiteks EXW puhul on see müüja tehas, DAP puhul ostja sihtkoht.
Näide:
Kui lepingus on märgitud EXW Shanghai, tähendab see, et kaup antakse ostjale üle müüja tehases Shanghais. Ostja korraldab ja maksab kogu transpordi sealt edasi.
Kui tingimuseks on DAP Tallinn, toimetab müüja kauba kohale ostja asukohta Tallinnas, risk jääb müüjale kuni Tallinnani.
2. Kulude jaotus
Incoterms määrab täpselt ära, kumb osapool tasub millised kulud – sealhulgas:
*sisetransport (müüja juurest sadamasse),
*rahvusvaheline transport,
*ekspordi- ja imporditoll,
*kindlustus,
*kauba käsitlemiskulud terminalis, sadamas jms,
*laadimis- ja mahalaadimiskulud.
Näiteks FCA puhul maksab müüja kauba toimetamise terminali ja eksporditollid, ülejäänu on ostja kanda.
3. Dokumentide ja formaalsuste vastutus
Tarnetingimus täpsustab ka seda, kes hangib ja tasub vajalike dokumentide eest, nagu ekspordiload, tollidokumendid, transpordidokumendid ja vajadusel ka kindlustussertifikaadid.
PS! Tarnetingimus ei reguleeri maksetingimusi, omandi üleminekut ega lepingurikkumiste tagajärgi – need tuleb kokku leppida ostu-müügilepingus eraldi.
Incoterms 2010 kehtis ametlikult alates 2011. aastast ja on mõnes ettevõttes veel kasutusel, kuigi uue versiooniga asendatud.
Incoterms 2020 on praegu kõige levinum versioon, mille uuendused puudutavad peamiselt kindlustusnõudeid, riskide ülemineku hetki ja DPU tingimuse lisandumist (mis asendas DAT-i).
Incoterms 2025 on oodatav uus versioon, mille fookuses on e-kaubandus, digitaalsed dokumendid ja tarneahelate lihtsustamine.
Lepingus tuleb alati täpsustada, millise Incoterms-versiooni järgi tegutsetakse, nt „CIP Tallinn, Incoterms® 2020”.
Tarnetingimuste kasutamine vastavalt transpordiliigile
Teatud Incoterms-tingimusi kasutatakse ainult meretranspordi puhul, kus kaup liigub sadamast sadamasse traditsioonilise laevaveoga. Nendeks on: FAS, FOB, CFR ja CIF – need ei sobi olukordadesse, kus kasutatakse konteinervedu või kombineeritud transpordiliike.
Kõik ülejäänud tarnetingimused – EXW, FCA, CPT, CIP, DAP ja DDP – on paindlikud ja sobivad kasutamiseks kõigi transpordiliikide korral, sealhulgas maantee-, raudtee-, õhu- ja kombineeritud veod.
EXW (Ex Works / Tehasest)
Selgitus: Saatja annab kauba üle oma territooriumil (nt laos, tehases). Edasi on kõik kulud ja riskid saaja kanda.
Eksportnäide: Eesti ettevõte müüb kaupa Austraaliasse. Austraalia ostja tuleb kaubale Tallinna lattu ise järele (korraldab ise transpordi Tallinna laost Austraaliasse).
Importnäide: Eesti firma ostab seadmeid Hiinast. Eesti ettevõte korraldab ise kauba transpordi Hiinast Eestisse, peale laadimisega Hiina tehasest.
Kulud:
Saatja: Kauba pakkimine, kättesaadavaks tegemine.
Saaja: Transport, eksporditoll (saatja võib ise ekspordideklaratsiooni vormistada aga see ei ole tema kohustus), importtoll, kindlustus, kõik muud kulud.
FCA (Free Carrier / Vaba vedajale üleandmine)
Selgitus: Saatja annab kauba üle ostja poolt määratud vedajale kokkulepitud kohas.
Eksportnäide: Eesti ettevõte, kelle tehas asub Jõgeval, annab kauba üle vedajale Tallinna terminalis, kes toimetab selle USAsse.
Importnäide: Eesti ostja ostab kaupa USAst, müüja toimetab kauba logistikakeskusesse, kus ostja vedaja kauba vastu võtab.
Kulud:
Saatja: Sisetransport kokkulepitud kohani/ terminalini, eksporditoll.
Saaja: Edasine transport (sh sisevedu sihtriigis),kauba käsitlemise kulud (sh ka kohalikud sadamakulud jms), kindlustus, importtoll.
CPT (Carriage Paid To / Veokulud tasutud sihtkohani)
Selgitus: Saatja maksab transpordi sihtkohani, kuid risk läheb saajale üle juba kauba üleandmisel vedajale.
Eksportnäide: Eesti ettevõte saadab kaupa Kanadasse ja maksab kuni Montreali terminalini.
Importnäide: Eesti firma tellib kaupa Kanadast, kus müüja maksab transportimise eest Muuga terminalini, kuid riskid lähevad ostjale üle juba Kanadas vedajale kauba üle andes.
Kulud:
Saatja: Transpordikulu sihtkohani, eksporditoll.
Saaja: Importtoll, kindlustus (kui ei ole eraldi kokku lepitud), riskide katmine pärast vedajale üleandmist, kohalikud kulud sihtsadamas.
CIP (Carriage and Insurance Paid to / Veokulud ja kindlustus tasutud sihtkohani)
Selgitus: Nagu CPT, aga lisaks maksab saatja ka kindlustuse kaubale.
Eksportnäide: Eesti ettevõte saadab kindlustatud kauba Kanadasse.
Importnäide: Eesti firma ostab seadmeid Kanadas, kus müüja maksab transpordi ja kindlustuse nt Tallinnani (CIP Tallinn).
Kulud:
Saatja: Transport sihtkohani, kindlustus, eksporditoll.
Saaja: Importtoll ja riskid alates hetkel, mil kaup on antud üle esimesele vedajale, kohalikud kulud sihtsadamas.
DAP (Delivered at Place / Kohale toimetatud)
Selgitus: Saatja toimetab kauba määratud sihtkohta. Saaja tasub tollikulud ja impordiformaalsused.
Eksportnäide: Eesti ettevõte toimetab kauba USA ostja kohaletoimetamise aadressile.
Importnäide: Eesti firma ostab USAst ja müüja toimetab kauba Eesti kohaletoimetamise aadressile.
Kulud:
Saatja: Täielik transport sihtkohani.
Saaja: Importtoll.
DDP (Delivered Duty Paid / Kohale toimetatud, toll tasutud)
DDP on kõige ulatuslikum tarnetingimus müüja jaoks – müüja vastutab täielikult kauba kohale toimetamise eest ostjale, sealhulgas transpordi, kindlustuse, eksporditollide, imporditollide ja kõigi maksude eest sihtriigis. Ostja ülesandeks jääb ainult kauba vastuvõtmine.
Eksportnäide: Eesti ettevõte müüb kaupa USA-sse ja korraldab transpordi, ekspordidokumendid, USA tollivormistuse ning maksab seal ka impordimaksud.
Importnäide: Eesti ettevõte ostab kaupa USA-st ning müüja korraldab kauba Eestisse saatmise ja tasub siin ka kõik impordi käibemaksu ja tollimaksud.
Kulud:
Saatja: Kõik kulud (transport, kindlustus, ekspordi- ja imporditoll).
Saaja: Vastuvõtt ja mahalaadimine.
PS! DDP-tingimust kasutatakse praktikas harva, eriti sihtriikides, kus impordi tolliformaalsusi ja maksude tasumist tohib teostada ainult siinne registreeritud importija.
Näiteks:
Eestis võib impordi deklareerimist ja maksude tasumist teha vaid Eesti ettevõte või siin registreeritud isik.
Välisriigi müüjal tihti tehniliselt või seaduslikult võimatu Eestis impordiformaalsusi ise korraldada, eriti kui tal puudub Eesti tollis registreering.
Kui müüja siiski soovib kõik kulud katta, saab ta:
*kasutada mõnda logistikapartnerit või tolliagenti, kes tegutseb Eestis tema nimel;
*kokkuleppeliselt hüvitada või katta impordimaksud ostjale hiljem aga see on enamasti liigne risk importijale.
FOB (Free On Board / Vaba pardal)
Selgitus: Saatja kannab kõik kulud ja riskid kuni kauba laevapardale laadimiseni ekspordisadamast. Risk läheb üle ostjale hetkel, kui kaup ületab laeva reelingu.
Eksportnäide: Eesti ettevõte saadab konteineri USAsse. Kaubad antakse üle laeval Muuga sadamas.
Importnäide: Eesti ostja tellib kauba USAst. Müüja korraldab ekspordidokumendid ja laadib kauba USA sadamas laevale.
Kulud:
Saatja: Transport ekspordisadamasse, laadimine laevale, eksporditoll.
Saaja: Rahvusvaheline transport, kohalikud kulud sihtsadamas, importtoll.
FAS (Free Alongside Ship / Vaba laeva kõrval)
Selgitus: Müüja toimetab kauba sadamasse ja paigutab selle laeva kõrvale kaile või pargasele. Ostja vastutab laadimise, transpordi ja edasiste kulude eest.
Eksportnäide: Eesti ettevõte müüb kauba Austraaliasse. Kaup paigutatakse Muuga sadamas kaile laeva kõrvale.
Importnäide: Eesti ostja ostab kauba Austraaliast. Müüja viib kauba Melbourne sadamasse ja asetab selle ostja määratud laeva kõrvale.
Kulud:
Saatja: Transport sadamasse, eksporditoll.
Saaja: Laadimine, rahvusvaheline transport, kohalikud kulud sihtsadamas, kindlustus, importtoll.
CFR (Cost and Freight / Kulud ja prahiraha tasutud)
Selgitus: Müüja maksab transpordi kuni sihtsadamani, kuid risk läheb üle ostjale hetkel, kui kaup on ekspordis sadamas laevale laetud.
Eksportnäide: Eesti ettevõte saadab kauba USA-sse. Transpordikulu sihtsadamasse on müüja kanda.
Importnäide: Eesti firma tellib seadmeid Indiast. Müüja toimetab kauba Mumbai sadamast Tallinna sadamasse, kuid riskid lähevad üle laevale laadimisel.
Kulud:
Saatja: Sadamakulud, laadimine, rahvusvaheline merevedu, eksporditoll.
Saaja: Kindlustus, lossimine, kohalikud kulud sihtsadamas, importtoll, kohalik vedu.
Kui soovid vältida arusaamatusi rahvusvahelises kaubanduses, on oluline valida õige Incoterms-tarnetingimus, mis vastab teie ettevõtte logistilisele võimekusele ja riskivalmidusele.
Vajad abi oma tarnetingimuste valikul? Võta julgelt ühendust – aitame valida sobiva lahenduse vastavalt suunale ja turule! Lisaks selgitan lihtsas keeles ja oma kogemuste põhjal, kuidas need tarnetingimused tegelikkuses praktikas toimivad.
Käesolev artikkel on informatiivne ning ei asenda juriidilist ega kaubanduslikku nõustamist. Müüja ja ostja vastutavad ise lõplikult kokkulepitavate tarnetingimuste ning kõigi muude ostu-müügilepingut puudutavate tingimuste eest, sealhulgas maksetingimused, omandiõiguse üleminek ja vastutus lepingurikkumise korral.
Soovid rohkem teada?
Ellip Consult OÜ
Registikood 16846029
Telefon +372 55 60 45 89
E-post pille@ellip.ee