Incoterms (International Commercial Terms) on rahvusvahelised tarnetingimused, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC), et ühtlustada kaubavahetuse reegleid kogu maailmas. Iga tarnetingimus koosneb kolmest põhikomponendist, mis määratlevad müüja ja ostja vastutuse jaotuse:

1. Tarnekoht

See on koht, kus kaup loetakse ostjale tarnituks ja risk läheb müüjalt ostjale üle. Näiteks EXW puhul on see müüja tehas, DAP puhul ostja sihtkoht.

Näide:

• Kui lepingus on märgitud EXW Shanghai, tähendab see, et kaup antakse ostjale üle müüja tehases Shanghais. Ostja korraldab ja maksab kogu transpordi sealt edasi.
• Kui tingimuseks on DAP Tallinn, toimetab müüja kauba kohale ostja asukohta Tallinnas, risk jääb müüjale kuni Tallinnani.

2. Kulude jaotus

Tarnetingimus määrab täpselt ära, kumb osapool tasub millised kulud – sealhulgas:

• sisetransport (müüja juurest sadamasse),
• rahvusvaheline transport,
• ekspordi- ja imporditoll,
• kindlustus,
• kauba käsitlemiskulud terminalis, sadamas jms,
• laadimis- ja mahalaadimiskulud.

Näiteks FCA puhul maksab müüja kauba toimetamise terminali ja eksporditollid, ülejäänu on ostja kanda.

3. Dokumentide ja formaalsuste vastutus

Tarnetingimus täpsustab ka seda, kes vastutab ja tasub vajalike dokumentide vormistamise eest, näiteks ekspordiload, tollidokumendid, transpordidokumendid ja vajadusel ka kindlustussertifikaadid jms.

PS! Tarnetingimus ei reguleeri maksetingimusi, omandi üleminekut ega lepingurikkumiste tagajärgi – need tuleb kokku leppida ostu-müügilepingus eraldi.

• Incoterms 2010 kehtis ametlikult alates 2011. aastast ja on mõnes ettevõttes veel kasutusel, kuigi uue versiooniga asendatud.
• Incoterms 2020 on praegu kõige levinum versioon, mille uuendused puudutavad peamiselt kindlustusnõudeid, riskide ülemineku hetki ja DPU tingimuse lisandumist (mis asendas DAT-i).
• Incoterms 2025 on oodatav uus versioon, mille fookuses on e-kaubandus, digitaalsed dokumendid ja tarneahelate lihtsustamine.

Lepingus tuleb alati täpsustada, millise Incoterms-versiooni järgi tegutsetakse, nt „CIP Tallinn, Incoterms® 2020”.

Tarnetingimuste kasutamine vastavalt transpordiliigile

Teatud Incoterms-tingimusi kasutatakse ainult meretranspordi puhul, kus kaup liigub sadamast sadamasse traditsioonilise laevaveoga. Nendeks on: FAS, FOB, CFR ja CIF – need ei sobi olukordadesse, kus kasutatakse konteinervedu või kombineeritud transpordiliike.

Kõik ülejäänud tarnetingimused – EXW, FCA, CPT, CIP, DAP ja DDP – on paindlikud ja sobivad kasutamiseks kõigi transpordiliikide korral, sealhulgas maantee-, raudtee-, õhu- ja kombineeritud veod.

EXW (Ex Works / Tehasest)

Selgitus: Saatja annab kauba üle oma territooriumil (nt laos, tehases). Edasi on kõik kulud ja riskid saaja kanda.

Eksportnäide: Eesti ettevõte müüb kaupa Austraaliasse. Austraalia ostja tuleb kaubale Tallinna lattu ise järele (korraldab ise transpordi Tallinna laost Austraaliasse).

Importnäide: Eesti firma ostab seadmeid Hiinast. Eesti ettevõte korraldab ise kauba transpordi Hiinast Eestisse, peale laadimisega Hiina tehasest.

Kulud:

• Saatja: Kauba pakkimine, kättesaadavaks tegemine.
• Saaja: Transport, eksporditoll (saatja võib ise ekspordideklaratsiooni vormistada aga see ei ole tema kohustus), importtoll, kindlustus, kõik muud kulud.

Alternatiivid: FCA (Free Carrier) – Kui ostjal ei ole võimalik või mõistlik kaubale ise tehasesse järele tulla, võib müüja toimetada kauba kokkulepitud kohta (nt sadamaterminali) ja kanda transpordikulud vähemalt esimesse punkti. FCA on praktilisem ja turvalisem, eriti ekspordiriigi tolliformaalsuste osas.

FCA (Free Carrier / Vaba vedajale üleandmine)

Selgitus: Saatja annab kauba üle ostja poolt määratud vedajale kokkulepitud kohas.

Eksportnäide: Eesti ettevõte, kelle tehas asub Jõgeval, annab kauba üle vedajale Tallinna terminalis, kes toimetab selle USAsse.

Importnäide: Eesti ostja ostab kaupa USAst, müüja toimetab kauba logistikakeskusesse, kus ostja vedaja kauba vastu võtab.

Kulud:

• Saatja: Sisetransport kokkulepitud kohani/ terminalini, eksporditoll.
• Saaja: Edasine transport (sh sisevedu sihtriigis),kauba käsitlemise kulud (sh ka kohalikud sadamakulud jms), kindlustus, importtoll.

Alternatiivid:

• EXW, kui ostja soovib ise kogu tarneahela üle võtta alates müüja laost (kuigi sellega kaasnevad riskid ja keerukus).
• CPT (Carriage Paid To), kui müüja soovib kanda transpordikulud teatud sihtkohani, kuid riskid lähevad ikkagi üle juba vedajale.

CPT (Carriage Paid To / Veokulud tasutud sihtkohani)

Selgitus: Saatja maksab transpordi sihtkohani, kuid risk läheb saajale üle juba kauba üleandmisel vedajale.

Eksportnäide: Eesti ettevõte saadab kaupa Kanadasse ja maksab kuni Montreali terminalini.

Importnäide: Eesti firma tellib kaupa Kanadast, kus müüja maksab transportimise eest Muuga terminalini, kuid riskid lähevad ostjale üle juba Kanadas vedajale kauba üle andes.

Kulud:

• Saatja: Transpordikulu sihtkohani, eksporditoll.
• Saaja: Importtoll, kindlustus (kui ei ole eraldi kokku lepitud), riskide katmine pärast vedajale üleandmist, kohalikud kulud sihtsadamas.

Alternatiivid:

• CIP (Carriage and Insurance Paid To) – kui ostja soovib, et kauba riskide katteks oleks kindlustus ostja huvides olemas.
• FCA, kui ostja soovib ise valida transpordi ja riskide hetke.

CIP (Carriage and Insurance Paid to / Veokulud ja kindlustus tasutud sihtkohani)

Selgitus: Nagu CPT, aga lisaks maksab saatja ka kindlustuse kaubale.

Eksportnäide: Eesti ettevõte saadab kindlustatud kauba Kanadasse.

Importnäide: Eesti firma ostab seadmeid Kanadas, kus müüja maksab transpordi ja kindlustuse nt Tallinnani (CIP Tallinn).

Kulud:

• Saatja: Transport sihtkohani, kindlustus, eksporditoll.
• Saaja: Importtoll ja riskid alates hetkel, mil kaup on antud üle esimesele vedajale, kohalikud kulud sihtsadamas.

Alternatiivid:

• CPT, kui kindlustus ei ole nõutav (nt väikese väärtusega kaup või ostja eelistab ise kindlustada).
• DAP, kui ostja soovib, et kaup toimetataks kindlasse kohta sihtriigis, mitte ainult vedajale üleandmiseni.

DAP (Delivered at Place / Kohale toimetatud)

Selgitus: Saatja toimetab kauba määratud sihtkohta. Saaja tasub tollikulud ja impordiformaalsused.

Eksportnäide: Eesti ettevõte toimetab kauba USA ostja kohaletoimetamise aadressile.

Importnäide: Eesti firma ostab USAst ja müüja toimetab kauba Eesti kohaletoimetamise aadressile.

Kulud:

• Saatja: Täielik transport sihtkohani.
• Saaja: Importtoll.

Alternatiivid:

• DDP (Delivered Duty Paid) – kui müüja on valmis ka imporditollide eest vastutama (soovitatav ainult juhul, kui see on juriidiliselt võimalik).
• CIP, kui ostja soovib ise korraldada viimase lõigu logistika, kuid vajab kindlustatud vedu sihtriigi terminalini.

DDP (Delivered Duty Paid / Kohale toimetatud, toll tasutud)

DDP on kõige ulatuslikum tarnetingimus müüja jaoks – müüja vastutab täielikult kauba kohale toimetamise eest ostjale, sealhulgas transpordi, kindlustuse, eksporditollide, imporditollide ja kõigi maksude eest sihtriigis. Ostja ülesandeks jääb ainult kauba vastuvõtmine.

Eksportnäide: Eesti ettevõte müüb kaupa USA-sse ja korraldab transpordi, ekspordidokumendid, USA tollivormistuse ning maksab seal ka impordimaksud.

Importnäide: Eesti ettevõte ostab kaupa USA-st ning müüja korraldab kauba Eestisse saatmise ja tasub siin ka kõik impordi käibemaksu ja tollimaksud.

Kulud:

• Saatja: Kõik kulud (transport, kindlustus, ekspordi- ja imporditoll).
• Saaja: Vastuvõtt ja mahalaadimine.

PS! DDP-tingimust kasutatakse praktikas harva, eriti sihtriikides, kus impordi tolliformaalsusi ja maksude tasumist tohib teostada ainult siinne registreeritud importija.
Näiteks:

• Eestis võib impordi deklareerimist ja maksude tasumist teha vaid Eesti ettevõte või siin registreeritud isik.

• Välisriigi müüjal tihti tehniliselt või seaduslikult võimatu Eestis impordiformaalsusi ise korraldada, eriti kui tal puudub Eesti tollis registreering.

Kui müüja siiski soovib kõik kulud katta, saab ta:

• kasutada mõnda logistikapartnerit või tolliagenti, kes tegutseb Eestis tema nimel;
• kokkuleppeliselt hüvitada või katta impordimaksud ostjale hiljem aga see on enamasti liigne risk importijale.

Alternatiivid: DAP (Delivered at Place )- müüja toimetab kauba sihtkohta, kuid imporditollid jäävad ostja vastutusele. See on juriidiliselt lihtsam ja vähendab saatja riske seoses välisriigi tolliformaalsustega.

FOB (Free On Board / Vaba pardal)

Selgitus: Saatja kannab kõik kulud ja riskid kuni kauba laevapardale laadimiseni ekspordisadamast. Risk läheb üle ostjale hetkel, kui kaup ületab laeva reelingu.

Eksportnäide: Eesti ettevõte saadab konteineri USAsse. Kaubad antakse üle laeval Muuga sadamas.

Importnäide: Eesti ostja tellib kauba USAst. Müüja korraldab ekspordidokumendid ja laadib kauba USA sadamas laevale.

Kulud:

• Saatja: Transport ekspordisadamasse, laadimine laevale, eksporditoll.
• Saaja: Rahvusvaheline transport, kohalikud kulud sihtsadamas, importtoll.

Alternatiivid: FCA, kui kasutatakse konteinervedusid ja kaup antakse üle terminalis, mitte sadamakaile või laevale.

FAS (Free Alongside Ship / Vaba laeva kõrval)

Selgitus: Müüja toimetab kauba sadamasse ja paigutab selle laeva kõrvale kaile või pargasele. Ostja vastutab laadimise, transpordi ja edasiste kulude eest.

Eksportnäide: Eesti ettevõte müüb kauba Austraaliasse. Kaup paigutatakse Muuga sadamas kaile laeva kõrvale.

Importnäide: Eesti ostja ostab kauba Austraaliast. Müüja viib kauba Melbourne sadamasse ja asetab selle ostja määratud laeva kõrvale.

Kulud:

• Saatja: Transport sadamasse, eksporditoll.
• Saaja: Laadimine, rahvusvaheline transport, kohalikud kulud sihtsadamas, kindlustus, importtoll.

Soovituslikud alternatiivid:

• FOB, kui müüja saab korraldada kauba laadimise laeva peale – FOB on laiemalt levinud ja praktikas mugavam.
• FCA, kui kaup liigub konteinerites ja antakse üle terminalis.

CFR (Cost and Freight / Kulud ja prahiraha tasutud)

Selgitus: Müüja maksab transpordi kuni sihtsadamani, kuid risk läheb üle ostjale hetkel, kui kaup on ekspordis sadamas laevale laetud.

Eksportnäide: Eesti ettevõte saadab kauba USA-sse. Transpordikulu sihtsadamasse on müüja kanda.

Importnäide: Eesti firma tellib seadmeid Indiast. Müüja toimetab kauba Mumbai sadamast Tallinna sadamasse, kuid riskid lähevad üle laevale laadimisel.

Kulud:

• Saatja: Sadamakulud, laadimine, rahvusvaheline merevedu, eksporditoll.
• Saaja: Kindlustus, lossimine, kohalikud kulud sihtsadamas, importtoll, kohalik vedu.

Soovituslikud alternatiivid:

• CIP, kui soovitakse ka kindlustuskaitset – CFR ei nõua kindlustust, kuid riskid lähevad üle üsna varakult.
• DAP, kui soovitakse, et müüja vastutab kogu tarneahela eest kuni lõppsihtkohani, mitte vaid sadamani.

 

Kui soovid vältida arusaamatusi rahvusvahelises kaubanduses, on oluline valida õige Incoterms-tarnetingimus, mis vastab teie ettevõtte logistilisele võimekusele ja riskivalmidusele.